Nüüd aga oleme me siin Londonis ja mis välja tuli- elan päris lähestikku mitme Pärnakaga.
Suureks abiks muidugi Facebook. Ühel õhtul kirjutas Liis mulle, et "misasja, sa elad ka Londonis?" ja sedasi arenes meie jutt edasi kuni me reedel kokku saime ja välja läksime.
Saime Leyton stationis kokku; Ergo, mina, Liis ja Egerth.
Kuna me keegi polnud veel päeval korralikult söönud siis otsustasime minna kuhugi, kus ka süüa saaks. Või noh, Liis teadis seda kohta, mina lihtsalt ütlesin, et jaa jaa võib minna küll. :D
Metroos sõites istusime üksteisega vastamisi ja juba tuli meil "see" mälestuste hoog peale. Nimelt Liis elas Raekülas minu majast 2 maja Merimetsa tänavalt edasi ja päris palju oleme lapsepõlves koos aega veetnud, mänginud ja hiljem ka palju lollusi kokku keeranud. See panigi imestama, et inimene, kes elas sul nii lähedal, kadus mingi hetk mitmeks aastaks, me ei suhelnudki enam ja nüüd- tere, ma elan ka Londonis.
Tol õhtul oli meil väga paljust rääkida.
Pubisse/klubisse jõudes saime endale laua, tellisime söögid-joogid ja istusime viisakalt. Liis veel ütles, et me oleme Ergoga nii vaiksed ja tagasihoidlikud. Mõtlesin, et okei...me oleme nende jaoks igavad. Eks ma siis jõin oma veini edasi ja mida edasi, seda jutukamaks. Mingi hetk tuli üks mees meie laua juurde ja ütles, et 15 minuti pärast hakkavad nad laudu kokku panema, et see kus me istume, läheb tantsupõrandaks. Olgu, me olimegi peaaegu et lõpetanud. Lauad koristatigi ära põrandalt ja meie seisime ja otsisime endale uut lauda seina äärde. Lõpuks saime päris hea koha ja tellisime 2 pudelit veini juurde. Aa- pokaalid, mis meile anti olid plastmassist ja täiesti rökased. :D Samuti valati pudel veini mingisse imelikku plastist anumasse. Sellest saan veel aru, et keegi kellelegi pudeliga vastu pead ei virutaks aga pokaalid? Need peaks ju siis ühekordseks kasutamiseks olema kuid ühel pokaalil ilutses mõnus rasvane huulepulga jälg- seriously?! Ma õnneks enne tellisin toidu kõrvale veini, seega minu pokaal oli okitoki.
Istusime lauas, rääkisime juttu aga lõpuks ei saanud juttu ka rääkida, sest muusika läks järjest valjemaks.
Vein hakkas mõnusalt pähe ja mingi hetk oli mul vaja püsti karata ja tantsima minna. Egerthiga panime tantsu, Liis ja Ergo istusid lauas.
Nalja sai ja väga lõbus oli olla. Nagu ikka. xD
Kell oli vist kuskil 00.00, kui me otsustasime, et peaks liikuma hakkama, sest viimane metroo sõidab poole ühest. Liis pakkus välja, et me võime nende korterisse edasi minna ja ka ööseks jääda kui vaja. Mõeldud- tehtud. Metroo sõit läks eriti kiirelt, Liis aina rääkis koguaeg midagi, millest ma kahjuks midagi enam ei mäleta. :D Jõudsime oma kodu stationisse- Leytonisse tagasi ja kõndisime vaikselt korteri poole. Vahepeal avastasime, et olime sealt klubist kellegi jaki kaasa võtnud. Oops. :D Tee peal kohtusime veel ühe Pärnu tüdrukuga, kelle Liis oli üles ajanud ja ukse peale kutsunud. Nime ma jällegi ei mäleta..oh mind. Igatahes meiega ta tulla ei saanud, sest tal oli järgmine päev tööle vaja minna.
Tee peale jäi meil üks pood, mis 24h lahti ja jällegi oli vaja paar pudelit veini osta, Egerth tahtis krõpsu ja mul oli vaja jäätist osta- palju õnne dieedi puhul 123. :D
Jõudsime korterisse, rääkisime juttu ja Liis ei saanud ikka sellest üle, kuidas me ühe teise tüdrukuga Liisi ema tehtud kipsist laptopi äralõhkusime ja selle kellegi teise kaela ajasime. Mul oli see juba peaaegu et meelest läinud aga tundub, et Liis pole sellest siiani üle saanud. :D Igatahes ma vabandasin ja ütlesin, et ju me olime siis nii kadedad Liisi peale. :D
Lõpuks oli kell 3 läbi ja Egerth oli nii salakavalalt ära hiilinud suurest toast ja avastasime ta voodist magamast. Eks see andis ka vihje mulle, et oleks aeg astuma hakata. Liis veel pakkus, et me võime ööseks ka jääda, et kui jääme, siis teeb ta meile hommikul Rakvere pelmeene hapukoorega. Pakkumine oli ahvatlev aga siiski tahtsin koju minna- eks Ann ka juba natuke muretses.
Kodutee Ergoga oli kuidagi jube naljakas.
Kokkuvõttes oli väga tore õhtu ja hea oli vahelduseks teistega ka väljas käia.
Liis andis mulle väga palju nõu ja näpunäiteid töö otsimisel.
Liis on Londonis elanud veidi üle 3 aasta ja Egerth 5 aastat. Kõik see andis mulle jälle motivatsiooni ja julgust juurde. "Saab küll, kui väga tahta!"
 |
| Enne minekut |
 |
| Tagasitulles otsustas Ergo maas istuda. Miks? Ei teaa. |
 |
| Egerth, Liis ja Ergo |
 |
| Liisil pidžaama seljas juba x) |
 |
| Neil oli nii palju huvitavat manti |
 |
| Nom- nom |
 |
| Haha, Egerth valas mingi hetk likööri mu veinipokaali... |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar