Naljakas, kuidas teed kokku viivad...

Kunagi ammu sai oldud seltskonnas, mis ühel hetkel laiali läks. Mõned neist läksid juba väga ammu Inglismaale, kes kadus kuhugi ära, kes sai lapse jne.

Nüüd aga oleme me siin Londonis ja mis välja tuli- elan päris lähestikku mitme Pärnakaga.
Suureks abiks muidugi Facebook. Ühel õhtul kirjutas Liis mulle, et "misasja, sa elad ka Londonis?" ja sedasi arenes meie jutt edasi kuni me reedel kokku saime ja välja läksime.
Saime Leyton stationis kokku; Ergo, mina, Liis ja Egerth.
Kuna me keegi polnud veel päeval korralikult söönud siis otsustasime minna kuhugi, kus ka süüa saaks. Või noh, Liis teadis seda kohta, mina lihtsalt ütlesin, et jaa jaa võib minna küll. :D
Metroos sõites istusime üksteisega vastamisi ja juba tuli meil "see" mälestuste hoog peale. Nimelt Liis elas Raekülas minu majast 2 maja Merimetsa tänavalt edasi ja päris palju oleme lapsepõlves koos aega veetnud, mänginud ja hiljem ka palju lollusi kokku keeranud. See panigi imestama, et inimene, kes elas sul nii lähedal, kadus mingi hetk mitmeks aastaks, me ei suhelnudki enam ja nüüd- tere, ma elan ka Londonis.

Tol õhtul oli meil väga paljust rääkida.

Pubisse/klubisse jõudes saime endale laua, tellisime söögid-joogid ja istusime viisakalt. Liis veel ütles, et me oleme Ergoga nii vaiksed ja tagasihoidlikud. Mõtlesin, et okei...me oleme nende jaoks igavad. Eks ma siis jõin oma veini edasi ja mida edasi, seda jutukamaks. Mingi hetk tuli üks mees meie laua juurde ja ütles, et 15 minuti pärast hakkavad nad laudu kokku panema, et see kus me istume, läheb tantsupõrandaks. Olgu, me olimegi peaaegu et lõpetanud. Lauad koristatigi ära põrandalt ja meie seisime ja otsisime endale uut lauda seina äärde. Lõpuks saime päris hea koha ja tellisime 2 pudelit veini juurde. Aa- pokaalid, mis meile anti olid plastmassist ja täiesti rökased. :D Samuti valati pudel veini mingisse imelikku plastist anumasse. Sellest saan veel aru, et keegi kellelegi pudeliga vastu pead ei virutaks aga pokaalid? Need peaks ju siis ühekordseks kasutamiseks olema kuid ühel pokaalil ilutses mõnus rasvane huulepulga jälg- seriously?! Ma õnneks enne tellisin toidu kõrvale veini, seega minu pokaal oli okitoki.
Istusime lauas, rääkisime juttu aga lõpuks ei saanud juttu ka rääkida, sest muusika läks järjest valjemaks.
Vein hakkas mõnusalt pähe ja mingi hetk oli mul vaja püsti karata ja tantsima minna. Egerthiga panime tantsu, Liis ja Ergo istusid lauas.
Nalja sai ja väga lõbus oli olla. Nagu ikka. xD

Kell oli vist kuskil 00.00, kui me otsustasime, et peaks liikuma hakkama, sest viimane metroo sõidab poole ühest. Liis pakkus välja, et me võime nende korterisse edasi minna ja ka ööseks jääda kui vaja. Mõeldud- tehtud. Metroo sõit läks eriti kiirelt, Liis aina rääkis koguaeg midagi, millest ma kahjuks midagi enam ei mäleta. :D Jõudsime oma kodu stationisse- Leytonisse tagasi ja kõndisime vaikselt korteri poole. Vahepeal avastasime, et olime sealt klubist kellegi jaki kaasa võtnud. Oops. :D Tee peal kohtusime veel ühe Pärnu tüdrukuga, kelle Liis oli üles ajanud ja ukse peale kutsunud. Nime ma jällegi ei mäleta..oh mind. Igatahes meiega ta tulla ei saanud, sest tal oli järgmine päev tööle vaja minna.
Tee peale jäi meil üks pood, mis 24h lahti ja jällegi oli vaja paar pudelit veini osta, Egerth tahtis krõpsu ja mul oli vaja jäätist osta- palju õnne dieedi puhul 123. :D

Jõudsime korterisse, rääkisime juttu ja Liis ei saanud ikka sellest üle, kuidas me ühe teise tüdrukuga Liisi ema tehtud kipsist laptopi äralõhkusime ja selle kellegi teise kaela ajasime. Mul oli see juba peaaegu et meelest läinud aga tundub, et Liis pole sellest siiani üle saanud. :D Igatahes ma vabandasin ja ütlesin, et ju me olime siis nii kadedad Liisi peale. :D

Lõpuks oli kell 3 läbi ja Egerth oli nii salakavalalt ära hiilinud suurest toast ja avastasime ta voodist magamast. Eks see andis ka vihje mulle, et oleks aeg astuma hakata. Liis veel pakkus, et me võime ööseks ka jääda, et kui jääme, siis teeb ta meile hommikul Rakvere pelmeene hapukoorega. Pakkumine oli ahvatlev aga siiski tahtsin koju minna- eks Ann ka juba natuke muretses.

Kodutee Ergoga oli kuidagi jube naljakas.

Kokkuvõttes oli väga tore õhtu ja hea oli vahelduseks teistega ka väljas käia.

Liis andis mulle väga palju nõu ja näpunäiteid töö otsimisel.
Liis on Londonis elanud veidi üle 3 aasta ja Egerth  5 aastat. Kõik see andis mulle jälle motivatsiooni ja julgust juurde. "Saab küll, kui väga tahta!"

Enne minekut

Tagasitulles otsustas Ergo maas istuda. Miks? Ei teaa.

Egerth, Liis ja Ergo

Liisil pidžaama seljas juba x)

Neil oli nii palju huvitavat manti 

Nom- nom

Haha, Egerth valas mingi hetk likööri mu veinipokaali...

Seks ja linn-Makedoonia ja Estooonia eri :D

Teisipäeval tuli Ann jälle kahe suure kotiga koju ja ütles, et neil kolmapäeval viimane klienditeenindamise päev, neljapäeval ja reedel pakivad alles jäänud asjad kokku ja saadavad ära. Ülevalt katuserestoranist (sealt kus see mees alla hüppas) üks tädi lubas meil laua reserveerida ja shampust pakkuda viimase päeva puhul. Kuigi mina pole seal pea kuuaega töötanud, pakkus ikkagi Dobi välja,et Kerli võiks ka tulla. Nii armas :)
Nii ma siis läksingi enne sulgemist kohale. Pood oli rahvast täis ja riiulid olid niii tühjad. Mul oli nii kurb seda poodi vaadata.
Päev enne ütlesin Annile, et ta paneks mulle ühe kehakreemi ja lõhna kõrvale, et kui ma tulen, saan ära maksta. Aga Dobi ostis need mulle, pani kingikoti sisse ja ei tahtnud mu maksmisest midagi kuulda.
Panime poe kinni ja seni kuni teised raha lugesid, kõndisin veel poes ringi, tuled olid kustus ja muusika mängis (Alicia Keys- Empire state of mind), mul oli tõesti kahju. Küsisin Dobiilt ja Annilt, et kas neil on ka kurb, nad vastasid, et veel mitte aga päris viimasel päeval kindlasti.
Asi läks lõbusamaks kui me kõik lõpuks valmis olime ja liftiga üles sõitsime. Astusime restorani, meid tervitas ülisõbralik naine, kes ütles, et me näeme väga head välja ja siis tuli ka see tädi sinna, kes meile laua kinni oli pannud. Pole kena tegelikult tädi öelda selle vägeva naisterahva kohta aga ma ei mäleta tema nime enam. Igatahes võttis ta meid vastu kallistades ja igaühele meile 2 põsemusi tehes. Mina olin nö järjekorras viimane ja imiteerisin lihtsalt seda, mida teised ees tegid. :D Ta ütles meile: "You look FABOLOUS, ladies!" ja näitas, kus meie laud asub. See oli väljas rõdu peal, nii äge. Rõdul iga laua ääres oli 2 soojusasjandust ja laua all oli samuti mingisugune special soojendus, niiet lõpuks hakkas meil seal lausa palav. Ilus vaade oli linnale ja üldse kõik oli väga posh. Kelner valas meile shampust ja tõi lauda oliive, erinevaid pähkleid ja snäkke. Väga tore oli. :)  Tundsin end tõesti korraks sarjas/filmis Seks ja Linn :D
 Me kõik olime piisavalt koid, et uut shampust tellida ja aeg oli ka sealmaal, et peaks kodupoole astuma hakkama, sest teistel peale minu oli järgmine päev tööpäev. Aga...me jätsime selle toreda tädiga hüvasti ja tänasime teda, ning ostustasime oma lemmik pubist läbi astuda, et noh "teeks siis ühe klaasi veini kah.."
Asi tipnes sellega, et me tellisime 2 pudelit veini ja hiljem veel mõned pokaalid juurde. Aaaaa ja esmalt, kui sisse astusime, silmasin ma tuttavat nägu- üks vanem mees kes ka eelmine kord tööl oli, kui seal käisime. Ta naeratas meile ja me naeratasime vastu, mina vähemalt. :D  Mees ütles, et tere ja ta on meid siin ennegi näinud, kuidas läheb jne. Ann pärast ütles mulle, et "No muidugi kõik mäletavad meid, kui me siin eelmine kord sandwichi tegime!"  (Nooh jaa, eelmine kord sai päris hästi lollusi tehtud :))
Istusime lauda ja kõrvallauas istusid kaks meest. Üks oli vanem ja teine noor. Kuidagi sulandusid meie lauale lähemale ja hakkasid uurima kust me pärit oleme. Mehed arvasid suht paari pakkumisega ära, et Dobi ja Nina on Makedooniast, sest neile meeldib väga kätega vehkida, kui nad räägivad. :D  Minu ja Anniga läks neil keeruliseks. Andsime järjest vihjeid, et oleme Põhja-Euroopast ja ütlesime isegi seda, et asume Soome all. Mehed pakkusid Moldova. What?! No! :D  Nad siis ikka üritasid kuulata meie aksenti ja tegid naltsi seal edasi. Aga ikka piinas neid. Ma küsisin, et kas nad teavad kõiki kolme Balti riiki. Mehed teadsid Lätit ja Leedut, ning jälle- nende arust kuulub ka Moldova Balti riikide alla. :D  Lõpuks läksime alt sellega, et nad küsisid, mis lennukid sinna lendavad. Ann hakkasi siis järjest ütlema: EasyJet, RyanAir, Estonian.... ja mehed karjusid "Estoniaaaa!" :D Ann ei suutnud uskuda, et ta seda ütles. Aga pole hullu, mehed said rahu maa peale. Siis nad arvasid, et on jube müstilised ja küsisid kas meie arvaks ära, kust nemad pärit on. Noorem mees rääkis suht perfect englishit ja Ann pakkus, et UK. Mees vastas ei. Siis Ann pakkus Iirimaa. Jep! :D Ja vanema mehega oli ka lihtne- tal olevat ameerika aksent ja Ann pakkus lambist Kanada. Kümpi. Oh seda rõõmu. Ses suhtes, et ega mina küll nende aksentidel vahet ei teinud, Ann on see proff meil.

Seekord meie pubikutti ei olnudki tööl aga ehk järgmine kord. ;)
Plaanis on järgmine nädal ka pubisse minna. Siis peaks üks Hiina tüdruk ka meiega ühinema, kes samuti oli jõulutööline eelmine aasta. Ta käis meil sellel aastal ka külas, täitsa tore tundus. :) Ah siinsed inimesed on kõik toredad. Kahju, et eestlased sellised mühakad on. :D See oli nüüd pooleldi naljaga. Pooleldi.

Sõitsime metrooga oma kodupeatusesse ja võtsime Anniga takso. Ja oh seda rõõmu jällegi- sama taksojuht, kes meile septembris lennujaama vastu tuli ja koju viis! Ann käskis mul tasa olla aga mina nagu meelega pidin küsima "Hiii, do you remember us??!" Ja siis Ann pidi ära seletama, kus ja millal ja kuidas. Taksojuht mäletas isegi ja pani sõpsi meiega. :D

Koju jõudes oli nii naljakas ja tore olla. Ainult kõht oli jube tühi ja Ann hakkas mulle muna praadima. :D

Läksin voodisse ja järgmine hetk oli see, et ma ärkasin riietega ja keset voodit.

Täna on kõik korras. Panen mõned pildid ka siia :)

Enne minekut oli vaja oma oma pikast tukast pilti teha ;D

"Thank you so much for helping us during Christmas, it was pleasure to have you in the team. Love, Dobi xxx"

Summer Hill, Lily and Himalayan Blue

Nüüd on mul Crabtree&Evelyn Kerli top3 lõhnad olemas, happyy! :)

Minu vaade restoranis :D

Coq d´Argent

Üli chill koht :)

Pealtvaates selline resto

Hamster ja Nina pubis Golden Fleece :D

Estonia vs Macedonia

Rainbow=vihmavibu

Hmm, ma nüüd kirjutan oma telefoniga selle postituse ja pole päris kindel kas see asi toimib normaalselt.
Annil algab homme viimane nädal tööl ja ta on koju tassinud nii palju manti. Ma tahan endale kindlalt ühte kehakreemi ja ühte lõhna, siis on mul Crabtree&Evelyni Kerli top 3 lõhnad olemas, sest jõuludeks sain juba 2 oma lemmikut :)
Ükspäev viisin oma CV ka ühte kohvshopi. Sisse astudes pöördusin ühe toreda tüdruku poole, kes küll kahjuks ütles,et hetkel neil vabu kohti pole, kuid annab mu CV oma juhatajale edasi. Tänasin, soovisin kena päeva ja läksin välja. Ergo läks samal ajal ühte elektroonika poodi enda CV-d viima ja kuna mul läks kähku, otsustasin ka sinna poodi sisse astuda. Nägin,et Ergo räägib mingi tüübiga juttu ja see tüüp näitab talle arvutist midagi. Mõtlesin, et no tore on, nüüd küsis raudselt midagi hoopis arvutite kohta vms. Ma ei hakanud sinna juurde minema ja näppisin eemal kaameraid. Pärast tuli Erks minu juurde ja ütles, et nad ei võtagi siin CV-sid vastu, et onlineis saab seda teha ja see tüüp oligi talle näitand, kuidas ja kus kedagi otsitakse selles firmas. Peale seda läksime poodi.
Poega tuli meelde, et laupäeval käisime Anniga kahekesi poes(suures supermarketis) süüa ostmas ja nii naljakas kui see ka ei tundunud- nägin ma vilksamisi oma klassiõde. Rahvast oli palju ja hiljem kassajärjekorras üritasin teda uuesti näha, kuid rohkem ei näinud. Mõtlesin hiljem, et jumal kui suur see London on ja kui palju inimesi ja ikka kõnnid nagu Rimis ringi, silmad tuttavaid. Sest ma olen siin olles juba mitut Pärnakat kohanud, kellega kunagi kuskil seltskonnas oldud või kuskilt kellegi tuttav aga siiski võõras, et minna tere ütlema.
Poest me suurt midagi ei ostnudki, ainult seda, mida kodu juures olevatest väikestest poodidest ei saa. (Nagu näiteks kana koibi). Ja kuna me Anniga alustasime uuest aastast veregrupi dieeti, siis me enam igast manti kokku ei ostagi. Kartulit sõin viimati aastavahetusel, selle asemel söön riisi (seda on meil nurgas 10 kg) , tatart (mida saame kodu juures olevast Poola poest osta), vahel teen suppi endale. Kuna ma olen A-grupp, siis ma peaksin põhimõtteliselt taimetoitlane olema aga ma ei suuda liha küll oma toidukordadest välja jätta ja tihti sööngi kanaliha. Ära olen jätnud igasugused vorstid, singid (need ei olegi siin nii head kui Eestis), saia, kohvi (selle asemel joon rohelist teed meega), suhkru, või (selle asemel hoummus/ hummus eesti keeles vist, s.o. Kikerherne pasta nom nom) ja no rohkem söön rohelist ja värsket, puuvilju jne. Alguses oli raske, kuid nüüd hakkan juba vaikselt harjuma. Aga eks ma olen pisut patustanud ka, näiteks Haluk tegi väga head lambaliha, millest pole võimalik ära öelda, üks nv sõin kanawrapi, sest vein oli sees ja ma lihtsalt pidin seda saama :D ja no muidugi see šokolaad, mis kodused meile Eestist saatsid..no kammoon Kalev ikkagi. :) Nüüd ma läksin oma menüüga väga hoogu. Aga arvan, et parem lugemine ikka kui mingi masendav mitmemõtteline hala.
Eks mul neid mase hooge ikka aegajalt peale tuleb aga läheb jälle üle. Täna ma ei masenud aga olin veidi meie toas omaette, Ann magas, sest nad on Halukiga haiged ja Ergo istus arvuti taga. Chillisin veidi voodis ja vaatasin aknast välja, sest teist päeva sajab juba lund. Mõtted lähevad ikka kodule. Siin on ikka hull lumi maas ja huvitav on vaadata, kuidas kõik autod üli aeglaselt sõidavad, sest siin ju puuduvad sellised asjad nagu talverehvid. Inimesed on ka imelikud, üritavad lumepalle mittepakkiva lumega teha :D
Mõtted koju minekust käivad ikka läbi pea...aga ma veel natuke ootan, vaatan, uurin. Sest mul tuli nii kuradima geniaalne mõte pähe ja selleks on mul seda kuradima raha vaja. Ja kui nüüd keegi meie avaldusi näeks, siis ma saaks sügiseks selle kuradima raha ja ma läheksin koju tagasi. :D  See tähendaks ka arvatavasti seda, et kui kõik läheb nii, nagu ma sooviks, siis Eestisse saaksime tullagi alles sügisel, kui mitte hiljem...aga see kõik on spekulatsioon ja iga uue valikuga võib kõik muutuda. Seega no panic please.
Panen mõned pilduskad ka siiis, parem oleks, et telefon neid pekki ei keeraks.
Lisaks 2 blondihetke minu ja Anniga:
1) Mina pesen nõusid.
Ann istub köögis, küsib: ''Kas sooja vett on?"
Mina vaatan boileri poole ja vastan:"Peaks olema küll jah"
2) Mina liigun vannitoa poole, küsin Annilt "Kas keegi on WC-S?"
Ann vastab:"Ma ei tea, mina küll ei ole"

peace&love :D

Hulkurkass, keda Romeoks kutsume. Tüüp  on jube kartlik, aga käib meie kassiluugist sees ja sööb meie kasside kausid tühjaks :)

Siis oli juba, et väoo, lumii...

...ja see on hiljem. :)

ee makarena

Ei midagi uut. Uued mõtted torkavad aina pähe ja see teeb kõik veel segasemaks.
Ann läheb 6.veebruaril Eestisse. Peab oma passi uuendama. Täiesti hull, kuidas ma kaa tahaks minna.

Aga mul on uus mõte. Idee. Ehk väike motivatsioon?

Mul on vaja.
Ma pean.
Ma saan.



Kui olukord ei parane, on mul nüüd vähemalt Pärnus koht, kuhu minna. Küsisin järgi. jee.

Aga ma siiski üritan veel...ma pean ennast kokku võtma.

Kuradi peavalu.


Aga muidu ei ole midagi uut toimunud...nädalavahetusel sõin kanawrapi ja avastasin, et keegi oli meie prügikastist mu katkised teksad tuuri lasknud.. kellel neid küll vaja oli?

Ergol on uus soeng ka. pilte pole kahjuks. kunagi lisan.

Mul ei ole tuju. Pole juba tükk aega olnud ja lähiajal oleksi vaja midagi, mis mind ellu tagasi tooks, palun?

Aastavahetus

Aastavahetuseks tegime jälle salatit ja muud head-paremat, kuid seekord ei viitsinud selle sealihaga jamada ja tegime ahjus kana. :)
Otsustasime Anniga ka mitte veini juua ja tegime endale erinevaid kokteile. Lemmik oli Passoa apelisni mahlaga. :)

Kell 10 helistasime Eestisse kodustele ja sõpradele, peale kõnesid jäime oma aastavahetust ootama. Siinne teleprogramm oli nii igav ja ma tundsin puudust totakatest Eesti naljasaadetest. 15 min enne südaööd näitas live´is mis London Eye ja Big Beni juures toimus ja siis tuligi see 2013, show oli päris äge ja tundus, et lõppu sellele ei tahtnudki tulla. :P

Haluki poeg ja tütar olid ka siin ja nii me siin edasi tiksusime :)

Puudust tundsin ka veel sellest, et nagu Pärnus läheb kõik rahvas õue, tänavale, kõik saavad kokku, mingi möll käib. Siin mõned lasid lihtsalt mingeid paugukaid ja kuskilt kaugelt oli kuulda, et keegi rakette laseb...kuidagi lahja.

Aga kui seltskond on tore, siis pole midagi viriseda! :)

Mõned pildid ka:

nii normi mul.. . :D

Viimane tööpäev

Jaaaa, oligi viimane tööpäev 31-12-12
Olin seal hooajatööline, ainult jõuludeks (niigi lasti mul seal kauem olla) aga ikkagi on nii kurb.
Best job ever 123 :D

Nüüd ma siin istun, kirjutan, uurin mis Pärnus toimub, loen uudiseid, uurin lennupileteid nii igaks juhuks...

Lihtsalt täielik teadmatus on ja Ergo ka mind üldse ei aita. Eile öösel ei saanud magama jääda, sest mõtted uitavad täiega ringi ja siis hakkasin Ergolt pärima, et mis saab siis? Tahad koju tagasi minna? Ergo vastas, et ei tea, tal ükskõik. No ei saa olla ükskõik! Küsisin siis sedasi, et kas sa pigem oleksid siin või oleksid kodus? Vastas, et pigem kodus. Aga mis on kodu? Selle ma ütlesin juba kohe ära, et tema vanemate majja ma tagasi  minna ei tahaks. Siis on järgmine probleem, kuhu minna? :D Minu vanemate juures on kitsas, oleks suvi, saaks pohhuilt mingi aja garaaži peal olla AGA kuna on talv siis on tere.tore.
Vanaema juurde oleks hea minna, kesklinnas ja kuna mul autot ju ka enam pole, siis oleks seal kerge bussi peale saada ja minna kuhugi...ma ei tea üldse kuhu ma bussiga sõita kavatsen aga sellised mõtted on peas.. :D Ja praegu on ju niigi üks tuba vanaemal vaba, vaevalt, et Anni kunagi enam koju tuleb. Elama, ma mõtlen.

Igatahes ma üritan selgusele jõuda siin ja eks siis näha saab, mis toimuma hakkab.

Panen pildid viimasest tööpäevast ka siia :)

Gavin&Nina

:)

Natuke nänni sain ka (: