Tööl on juba enam-vähem. Saan isegi aru kui keegi midagi väga debiilset minult küsib. Siin on neid imelikke nii palju, et pole vist millegi üle imestada.
Kaks hommikut oleme Ergoga koos tööle läinud (tema aitab niisama laos jne) ja see rahva mass on lihtsalt meeletu, mis hommikul tööle läheb, nagu pingviinid või pigem zombid kõmbivad sinna, kuhu nad tegelikult minna ei taha. Ergo ütles, et ta parem ostab auto ja sõidab sellega tööle, kui iga hommik selle massiga kaasa minna. Aga nooooh, kuna see liiklus on siin ju "valepidi", siis see saaks keeruline olema. :D
Aga nüüd minu teema peakirja juurde.
Eile hüppas Anni töö juures üks 40ndates mees restorani katuselt end surnuks. Anni töökoht on seal samas ja kuulis ilget matsu, või pigem nagu püstoli lasku (seda kirjeldati tänases ajalehes samuti). Tema juhataja arvaski, et keegi lasti maha, sest kui pauk ära oli käinud, siis inimesed karjusid ja kõik jooksid laiali. Anni läks vaatama, et mis toimub ja nägi põrandal kägaras meest. Kiiresti olid kohal kiirabi ja politsei, üritati elustada, aga mis seal enam teha, tõmmati lindid ette ja laip koristati ära. Ann oli muidugi shokis ja nad lasti poole päeva pealt koju. Ma ei kujuta seda üldse ette...täiesti hull. Ja see mees oli juba viies inimene, kes samas restorani katuselt alla hüppas. Eelmised olid 3 meest ja 1 naine. Aga tavaliselt on nad seda teinud kas väga hommikul vara või mingil muul ajal, mitte lõunapausi ajal, kui inimesed all pubis söövad.
Ja on neidki, kes metroo ette hüppavad. Ma südamest loodan, et ma sellist asja pealt ei näe.
Tekib küsimus- kust võtab inimene sellise julguse, et enesetapp sooritada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar