living in a fantasy

Hei,  ma ei ole nii kaua kirjutanud, et mõtlesin nüüd blogi täiendada.
Kuna mul on täna vaba päev ja Ergo magab, sest tuli hommikul töölt, siis kasutan seda üksiolemist veidi ära. :)

Mul on jube koduigatsus peal. Tõsiselt.
Ja ma kardan, et me ei lähe jõuludeks Eestisse, nagu alguses plaanisime...asi selles, et ma kardan, et kui ma koju tagasi lähen, siis ma ei tule enam siia tagasi. :D
Igal õhtul mõtlen kodust, lähedastest.. oeh.
Ma ei tea mis lille sees mina elan. Millal ma ükskord selle lille seest välja tulen?
Aga nagu Eliise ütles, et ehk nüüd oskan veidi kriitilisemalt mõelda ja asju analüüsida.
Muidugi juba siin olemine on mulle palju andnud. :) Aga ma tunnen, et see nö suurlinna elu pole mulle.
Praegu on vaid üks eesmärk ja see on raha kogumine. Ma veel ei tea mille jaoks aga kui ma tahangi millalgi koju minna, ei lähe ma tühjade kätega. Ma siiski loodan, et ma pean vastu mingi aeg. Ergoga oleme arutanud, et aasta võiks ju vähemalt olla. :)
Enne siia tulekut küsiti meilt palju, et pikaks ajaks me plaanime tulla jne, siis ma ei osanud vastata, ma tõesti ei teadnud kas mulle meeldib siin või mitte. Eks igal asjal on omad plussid ja miinused, kuid praegu tundub miinuseid rohkem. Kahjuks. Või õnneks. Näete, ma ei oska seisukohta võtta.
Hea on see, et siin olles läheb aeg eriti kiiresti.

Blaah, nüüd tuligi mingi vingu ja kurbuse alatooniga postitus. Aga need on minu mõtted praegusel hetkel...

Nõrganärvilistele mittesoovitatav

Mul on vägev töömaraton hetkel käsil. Jõudsin 10 min tagasi koju, söögiisu pole, und ei ole, jalad valutavad, selg valutab ja kehalt on kadunud 4 kg. Ainult näha ei ole, kahjuks. :D
Tööl on juba enam-vähem. Saan isegi aru kui keegi midagi väga debiilset minult küsib. Siin on neid imelikke nii palju, et pole vist millegi üle imestada.
Kaks hommikut oleme Ergoga koos tööle läinud (tema aitab niisama laos jne) ja see rahva mass on lihtsalt meeletu, mis hommikul tööle läheb, nagu pingviinid või pigem zombid kõmbivad sinna, kuhu nad tegelikult minna ei taha. Ergo ütles, et ta parem ostab auto ja sõidab sellega tööle, kui iga hommik selle massiga kaasa minna. Aga nooooh, kuna see liiklus on siin ju "valepidi", siis see saaks keeruline olema. :D

Aga nüüd minu teema peakirja juurde.

Eile hüppas Anni töö juures üks 40ndates mees restorani katuselt end surnuks. Anni töökoht on seal samas ja kuulis ilget matsu, või pigem nagu püstoli lasku (seda kirjeldati tänases ajalehes samuti). Tema juhataja arvaski, et keegi lasti maha, sest kui pauk ära oli käinud, siis inimesed karjusid ja kõik jooksid laiali. Anni läks vaatama, et mis toimub ja nägi põrandal kägaras meest. Kiiresti olid kohal kiirabi ja politsei, üritati elustada, aga mis seal enam teha, tõmmati lindid ette ja laip koristati ära. Ann oli muidugi shokis ja nad lasti poole päeva pealt koju. Ma ei kujuta seda üldse ette...täiesti hull. Ja see mees oli juba viies inimene, kes samas restorani katuselt alla hüppas. Eelmised olid 3 meest ja 1 naine. Aga tavaliselt on nad seda teinud kas väga hommikul vara või mingil muul ajal, mitte lõunapausi ajal, kui inimesed all pubis söövad.
Ja on neidki, kes metroo ette hüppavad. Ma südamest loodan, et ma sellist asja pealt ei näe.
Tekib küsimus- kust võtab inimene sellise julguse, et enesetapp sooritada?

Chubby chinese guy

Tere, mina olen nüüd ametlikult Kelly ja ma sain reedel oma esimese palga, juhhuu. :D

Kelly siis sellepärast, et siinsed inimesed ei suuda vist Kerli (Kööörrly) öelda. 

Suurem stress on nüüdseks vist möödas, reedel olin tööl täitsa omapead. Muidugi oli momente, kus mul oli abi vaja aga üldiselt läks kõik hästi. Praeguse seisuga ma täiskohaga tööd ei saa, vaid teen mõned päevad nädalas. Võib-olla ongi hea vaiksemalt alustada, et asjadega harjuda. 

Aga mis siis vahepeal toimunud on...

* Käisime Victoria pargis. Ei saa ju oravatest üle ega ümber. 

* Haluki tütre sünnipäevapeo tegime siiski vaid kodus. Grillisime ja läksime hulluks.

* Järgmine päev käisime lõbustuspargis. Haluk ostis mingi suurema posu pileteid, aga kuna see lõbustuspark oli rändav, siis oli see pigem suunatud väiksematele ja minu jaoks normaalseid karusselle oli 3. Seega nendest kolmest käisin ma kahe peal. Ühe peal koos Ezgiga ja teisel Ergoga. Tore oli. :)

* Peale nädalavahetust tõusis mul stressitase, sest ma pidin tööle hakkama. :D Ja kuna kõik on siin minu jaoks uus, võõras, hirmutav, siis ma olin õhtuti endaga nii läbi, et ma lihtsalt olen puhanud ja maganud. Ses mõttes, et pole arvutisse jõudnud ja seega ka blogi veidi unarusse jäänud. Aga ma loodan, et nüüd läheb asi paremaks. :)

* Eelmise nädala mingil päeval käisime ka lõpuks Big Beni juures ära. Kõndisime London Eye alt läbi ja suundusime Oxford Streetile. Nüüd on nägemata veel Tower Bridge ja Windsori loss. Muidugi on veel kohti aga need oleks nagu peamised.

Kuna meil on siin kodu juures tattoo salong, siis ma niiii kibelen sinna. Mul on mõte ka olemas, mida teha. Ja ma tean, et kui ma midagi pähe võtan ja TAHAN, siis ma saan ja teen selle ära ka. :/  

Ja ma mõtlesin, et ma pole oma tööst siia blogisse vist midagi kirjutanud.

Igatahes:

ma töötan ühes väikses supermarketis. Meie (eestlaste) mõistes pigem tavalises väikses toidupoes.

Pood on suhteliselt kesklinnas. Seal samas on ka Jamie Oliveri restoran ja nende kokad ja muud möllud käivad vahel meie poest nt juurvilju ostmas.  Ja seal lähedal on ka mingisugune filmistuudio, niiet mul on suur võimalus kuulsaid inimesi näha. :D Maja taga on politseimaja ja päevas käib vähemalt 5 politseid minult midagi ostmas. 

Alguses oli raske suitsude meelde jätmisega, sest pmst on ainuke tuttav mark Marlboro. Ja vahel ma ei saanud aru, mida minult küsiti. See oli eriti rets mu jaoks. :D

Samuti pean teadma erinevate saiade hindu ja nimesid.

Osad juurviljad ja puuviljad pean ma ise kassas kaaluma, seega pean ka nende nimetusi teadma.

Ja kõige hullem osa on üks masin, millest saab tseki välja printida nt kui inimene soovib osta kõneaega endale, aga sinna alla käivad ka mingisugused parkimispiletid ja muu jura. See osa on veel keeruline mu jaoks. Aga ma püüan hakkama saada. :) 

See nädal tahaks ka kuhugi uitama minna, kui mul vabad päevad. 

Victoria park

Sõbrannad bussikas e. Haluk tegi ahjus vutte

Saba

Mimmi