26. dets 2012

Jõulud

Jõuluõhtu möödus igasuguse jõulutundeta. 


Jõulukingituste ostmine hakkas mul juba nädalaid tagasi. Käisin üksi peale tööd kuskil ei-tea-kus linnaosas, et midagi põnevat leida. Ergole sain kingitused põhimõtteliselt kohe, ei olnud väga raske. Ja nagu aru sain, jäi ta nendega ka rahule. :)  
Käisime Ergoga ka igal pool linnas, et Annile ja Halukile midagi saada. Okei, Annile oli suht kerge aga Halukile...lõpuks oli see, et nädal jõuluõhtuni ja ikka ei midagi. Õnneks lõpuks tuli midagi pähe ja tegime natuke naljaka, natuke kasuliku kingituse. :) 

Laupäeval käisime toidupoodides süüa ostmas. Lugesime kuskilt facebookist, et Londoni eestlased on erinevates poodides verivorste näinud. Sõitsimegi siis poodi- ja ei midagi. Otsisime ja tuulasime seal poes ringi aga ei olnud seal verivorstist haisugi- ainult verikäkki nägime. Ja no verikäkki nagu vist ei sööks jõuluõhtul. Tee peale jäi üks Vene pood, kus sulejopedega kiilakad venelasekaksikud kassades teenindasid- ehtsad Juri ja Ruslan noh. See selleks. Poes oli palju tuttavat kaupa. Jacobsi lahustuvat kohvi, mida tavapoodides näinud ei ole, Selga küpsised, Karumsi kohukesed, väga palju erinevaid kalakonserve, lahtist kala, suitsuvorsti, suitsujuustu mmm.. jne. Võtsime sealt hapukurki, suitsusinki, vahvleid ja kindlasti midagi veel, mis hetkel meelde ei tule.
Saime kõik asjad ostetud ja pühapäeval hakkasime süüa tegema, sest esmaspäeval (jõululaupäeval) olime me Anniga kella neljani tööl. Pühapäeval siis tegime kartulisalati, kasuka (mmmm), liha ja täidetud singirullid valmis. Esmaspäeval oli vaja vaid liha soojaks teha, kartulid keeta ja kapsas suhkruga podisema panna (suhkruga, sest siin pole sellist kapsast nagu Eestis, jube hapu on.) Ja lõpuks oligi kõik olemas, ainuke mis puudu oli, oligi verivorst. Sõime end punni, Skypesime perega, kuulasime muusikat, lollitasime, jõime veini, rummi ja lihtsalt oli üks tore õhtu, aga kohe kindlasti mitte jõuluõhtu minu jaoks. :P Arvan, et jõulutunne puudub, sest siin on 10-12 kraadi sooja, väljas sajab vihma, oma pere on kaugel ja aeg on siin nii kiiresti läinud, et lihtsalt pole kohale jõudnud, et jõulud on. 
Nüüd ootan huviga, mis saama hakkab. Töö ja kõige suhtes. Nägin CV-keskuses ühte huvitavat tööpakkumist Pärnusse, krudiseb mul sees. :)





Üldse ei ole ise tehtud pilt, haha xD

Ergo oma parukaga :) Ann ei luba Ergol juukseid lõigata enam





Me oleme normaalsed :)

Awww, töökaaslane Gavin andis jõulukaardi mulle :)

Kirly xD Aga väga nunsu (:





23. dets 2012

Kuhu edasi? Tagasi?

Täna istume teleka ees, vaatame filme ja sööme mandariine.
Helistasin just Olafile ja sain musidega veidi juttu rääkida. :) Kõne lõpetasin, siis ma olin nii ärevuses, käed värisesid.
Vaatasime telekat edasi ja mingi hetk lambi koha peal ütlesin, et "mõelge...ma ei ole nende häält 3 kuud kuulnud..." Ja praegu ma mõistatangi, et kuidas see aeg ikka nii kiiresti läinud on.

Aa ja tänks Maija, et ütlesid, et blogi uuendaksin, ma vist oleksingi seda järjest edasi lükanud. :D

Aga mis siis vahepeal toimunud on;

Töö on nii armsaks saanud, et ma hakkan vist nutma, kui mul viimane päev on. Järgmine nädal käin veel tööl ja vist ülejärgmine nädal ka ja siis peakski kõik olema...mul on niiii kahju. Ja kui ma isegi saaksingi sinna edasi jääda, siis sel poleks mõtet, sest ma saaksin töötada vaid 12h nädalas ja see raha oleks mõttetu, mis ma teeniksin, sest travelcardi peale läheks juba rohkem raha kui teeniksin.
Ja nüüd mul mõlgubki mõttes see, et mis saama hakkab.
Ergo pole siiani tööd leidnud. Paar päeva tagasi helistati talle ja oleks saanud järgmisest päevast tööle hakata kuskil ehituse peal AGA see töökoht asub Londonist väljas, ehk liiga kaugel. :/
Ning nüüd kui mina ka töötuks jään, pole sel kõigel ju üldse mõtet? Elada siin teiste kulul.
Ann ütles ükspäev, et "Loodame, et see bitch sealt poest ära läheb varsti, siis saad sinna tagasi." Jutt siis Haluki poest, kus ma esimesena töötasin. Aga ma suht tegin teist juttu peale seda ja ma ei julge otse öelda Annile, et ma ei tahaks seal enam töötada, sest mul tekkis täielik deprekas seal poes. Ma isegi ei tea milles asi oli, lihtsalt ei sobi. Praegune koht on lihtsalt üli hea, ma saan seal erinevaid asju teha, töö on väga mitmekülgne, inimesed üli toredad, lihtsalt supper. Nüüd ongi sellised mõtted peas, et mis edasi ja kuidas kellelegi mida öelda. Raske. Aga aeg näitab.

Natuke muud juttu ka. Sellest mis eelmine nädalavahetus toimus.

Käisime pubis. Mina, Ann, Dobi, Nina. Ma ei osanud midagi ette kujutada või oodata sellest õhtust. Panime poe kinni ja suundusime pubisse Golden Fleece. Tavaline pubi, muusika, inimesed, joogid, särki värki. Meil oli seal laud kinni pandud aga kui kohale jõudsime, ei teadnud keegi töötajatest, et meil laud kuskil oleks. Õnneks leiti meile üks ja võeti tellimus. Alustasime veiniga. Uurisime menüüd, tellisime hiljem snäkke ja veini juurde. Mingi aja pärast olime me kõik juba kuidagi väga lõbusas tujus ja ei olnud probleemi teha võõrastega juttu ja pilte. (Pildid on kõik siiani Nina telefonis, pean need kuidagi endale saama) Ja meie lauda teenindas päris nägus tõmmu tüüp. Tegime temaga ka pilti ja ta vist väga nautis meie seltskonda. :D Mingi hetk jäin üksinda, sest kõik olid väljas suitsul. Tüüp tuli meie laua juurde ja rääkisime juttu (ei mäleta täpselt kõike), küsisin kas tal girlfriend on, vastas et ei ole aga et me võiksime mõnikord dringile minna. :D Mina siis vastasin ausalt, et mul on keegi. Tema ütles, et okei ja et sellegipoolest võib ju kunagi kokku saada. Mingi hetk olid juba teised ka tagasi tulnud ja Nina ütles tüübile, et tulgu meie poodi, seletas ilusti ära kus me asume ja et muidugi tule.
Sellest ma kirjutama ei hakka, kuidas me koju läksime ja mis lollusi tegime. Igatahes oli meil hommikul väga paha olla ja eestlaste jõuluturule me järgmine päev ei jõudnud, sest me lihtsalt magasime terve päev.

Eile oli meil oodata ulmelist päeva töö juures, sest inimesed teevad veel viimase minuti jõuluoste ja me olime valmistunud hullemaks. Kuid päev kujunes ülimalt leboks. Teenindasin just ühte vanemat daami kassas kui ma nägin, et see sama pubi kelner meile poodi astus. Ma tundsin kuidas mul süda peksma hakkas, issand see oli õudne. :D Ütlesin talle "Heyyyy!" , tegin oma kliendiga tehingu ära, andsin tema jõulukotikese, ütlesin Bye ja läksin siis tüübi juurde. See kallistas ja ütles, et tõi meile kommi ja soovib meile kõigile häid jõule. Üliarmas  :) Kuna samal ajal tuli ka rahamees, kes meie seifi raha minema viis, siis Anni oli taga laos ja Ninal oli sel hetkel lõuna. Seega olin ma tanki pandud ja pidin selle kelneriga veel mõned sõnad vahetama. :D Ann ja Nina muiudgi ütlesid talle tere ja tüüp kallistas neid ka ja soovis jäid jõule, peale seda siis rääkis mulle kus ta töötab (töötab kahe koha peal, ilmselgelt siis pubis ja mingis poes, mille nime ma ikka ei mäleta) ja näitas mulle oma töösärki, küsis kas me pubisse tuleme jälle ja et ta ootab meid. Ütlesin, et nii pea vist ei tule. Mingi hetk ütles mulle, et "You look different!" Ma hakkasin naerma, ja vastasin et "I told you!" Tuli sel hetkel meelde, et ma pubis ütlesin talle, et kui tuleb meid vaatama, siis mul on juuksed kinni ja ta ei pruugi mind ära tunda,aga ta vastas, et ta kindlasti tunneb mu ära. :D Igatahes kui see vestlus läbi oli, siis ta ütles, et me võiks ikka dringile minna millalgi ja et näeme veel.
Kui minema läks, tuli Ann tagant ja naeris, et issand ta tuligi :D
Tundub, et me läksime talle ikka väga südamesse. :D

Aga ma ei võta sellist asja enam tõsiselt, siin on enamus mehed ühe asja peal väljas ja ma enam ei tee isegi välja kui keegi tänaval midagi järele hüüab.
Jube ego jutt aga ma tunnistan, et siin lüüakse päris julmalt külge. :D

Ja minul on mu väike musirull siin kodus ootamas ja pole mul neid tõmmusid vaja ;)


Täna käisime poodides jõuluks süüa ostmas, homme hakkame asju keetma ja hakkima, ülehomme keerame salatid kokku ja sööme end seaks. :D
2. jaanuarist on plaan söömine üle vaadata ja tervislikumaks hakata.

Lugesin mingit oma postitust, kus kirjutasin, et kõik toidud on valmis, et söö ja võta. Ja mis te arvate, kas ma söön igapäev tööjuures lõunal seda "võta ja söö" toitu? Of course! Ja mõni söök nagu riis krevettidega mingis üliheas kastmes on lihtsalt nii nämm. Mitu päeva järjest olen sushit söönud-mmmmm. Igatahes jah, ma olen samuti see patune, kes kodust normaalset sööki kaasa ei vea ja poest meal deali ostab...


Nüüd vist sai jutt ja mõte otsa. :)
Järgmise postini!


mõni pilt ka Nina facebooki kontolt ;)